Veel rohkem armastab riik rääkida korrast siis, kui küsimus puudutab tavalist ettevõtjat. Kui aruanne on esitamata, vara on halvasti kajastatud või ettevõtte tegevus ei paista piisavalt läbipaistev, muutub toon kiiresti ametlikuks. Siis räägitakse kohustustest, vastutusest, hoolsusest ja sellest, et ettevõtlus ei ole mäng.
Kõik õige. Ettevõtlus ei olegi mäng.
Aga just sellepärast muutuvad eriti huvitavaks juhtumid, kus küsimused tekivad nende inimeste enda ettevõtete ümber, kelle avalik roll või kuvand seostub teiste ettevõtjate korrale kutsumise, puhta ärikeskkonna ja aruandluskohustuse tähtsusega.
Üks selline konkreetne ja tavalugejale hästi mõistetav küsimus puudutab OÜ Stush ja Kuressaares asuvat korterit.
Esitatud andmete järgi müüs OÜ Stush, registrikoodiga 12770915, 09.09.2016 juhatuse liikmele korteriomandi registriosa nr 1250134, asukohaga Tallinna tn 14, Kuressaare linn.
Samal ajal on väidetud, et OÜ Stush 2016. aasta majandusaasta aruande järgi oli ühingu müügitulu 844 eurot.
See ei ole automaatselt süüdistus. See ei tõenda iseenesest, et korter oleks müüdud 844 euro eest. See ei tõenda, et raamatupidamine oleks vale. Vara müük võib raamatupidamises kajastuda mitmel viisil ning müügitulu rida ei pruugi alati näidata kinnisvara müügihinda täies mahus.
Aga see loob väga lihtsa küsimuse:
Kui ettevõte müüb korteri juhatuse liikmele, siis kas majandusaasta aruandest on piisavalt selgelt aru saada, mis hinnaga, mis tingimustel ja kuidas see tehing kajastus?
Miks see tehing väärib eraldi tähelepanu?
Selle juhtumi tugevus seisneb selle lihtsuses. Siin ei ole vaja rääkida kümnest erinevast korterist, mitmest äriühingust, avaliku sektori lepingutest või keerulisest pankrotimenetluse ajaloost.
Siin on üks ettevõte.
Siin on üks korter.
Siin on väidetav müük juhatuse liikmele.
Ja siin on majandusaasta aruande müügitulu number: 844 eurot.
Tavaline inimene saab sellest kohe aru. Kui ettevõte müüb korteri, siis ta tahab teada, kus see tehing aruandes paistab. Kui ettevõte müüb korteri oma juhatuse liikmele, siis ta tahab seda veel rohkem teada.
Põhjus on lihtne. Juhatuse liikmele tehtud tehing ei ole sama mis müük täiesti sõltumatule ostjale. See võib olla seaduslik. See võib olla korrektne. See võib olla turutingimustel tehtud. Aga selle puhul peab selgus olema suurem, mitte väiksem.
Kui ettevõtte vara liigub ettevõttega seotud inimesele, tekib loomulik kontrollküsimus: kas ettevõtte vara anti ära õiglasel hinnal, kas ettevõtte huvid olid kaitstud ja kas tehingu majanduslik mõju on aruandest arusaadav?
Need ei ole pahatahtlikud küsimused. Need on täpselt need küsimused, mida seotud isiku tehingute puhul peabki küsima.
Korter ei ole 844-eurone pisiasi
Korteri müük ei ole tavaline väike tehing. Korter ei ole lauatelefon, riiul, printer või vana kontorilaud. Korter on kinnisvara. Kinnisvara on tavaliselt ettevõtte jaoks oluline vara.
Kui ettevõtte aruandes on aasta müügitulu 844 eurot ja samal aastal liigub ettevõttest välja korter, siis tekib tavalugejal vältimatu küsimus: kas korteri müük on aruandes selgelt nähtav?
Jällegi: see ei tähenda, et korteri müügihind pidi olema müügitulu real täies mahus. See on oluline nüanss. Kui tegemist oli põhivara või kinnisvarainvesteeringu müügiga, võib raamatupidamislik kajastus olla teistsugune. Müügihinna asemel võib kajastuda kasum või kahjum. Mõju võib olla bilansis. Info võib olla lisades.
Aga tavalugeja ei küsi raamatupidamisõpiku eksamiküsimust. Ta küsib lihtsat asja: kas aruandest on aru saada, mis toimus?
Kui vastus on jah, siis väga hea. Siis saab näidata, kus tehing kajastus. Kui vastus on ei, siis on probleem vähemalt läbipaistvuses.
Ettevõtte majandusaasta aruanne ei peaks olema selline dokument, kus oluline kinnisvaratehing on olemas ainult spetsialisti jaoks, kuid tavalugejale nähtamatu.
Juhatuse liikmele müük nõuab suuremat selgust
OÜ Stush juhtumi puhul muudab asja eriti oluliseks väide, et korter müüdi juhatuse liikmele.
Seotud isiku tehingute puhul ei ole probleem ainult number. Probleem on usalduses. Kui inimene on ettevõtte juhtimisega seotud ja ostab ettevõttelt vara, siis peab olema selge, et tehing toimus ausalt, mõistlikult ja ettevõtte huve kahjustamata.
Sõltumatu ostja ja müüja vahel on loomulik pinge. Ostja tahab osta odavamalt. Müüja tahab müüa kallimalt. Hind kujuneb nende huvide kokkupõrkes.
Seotud isiku puhul võib see pinge olla nõrgem. Just sellepärast peab aruandlus olema tugevam.
Kui korter müüdi juhatuse liikmele, siis oleks mõistlik aruandest selgelt näha, milline oli tehingu hind, kuidas hind määrati, kas hind vastas turutingimustele, kuidas tehing kajastus ja milline oli selle mõju ettevõtte varale.
Kui see kõik on aruandes selgelt olemas, siis küsimus kaob.
Kui see ei ole selgelt nähtav, siis küsimus jääb.
Ja kui küsimus jääb, siis ei ole probleem mitte küsijas, vaid selguse puudumises.
844 eurot on liiga väike number, et küsimusi mitte tekitada
OÜ Stush 2016. aasta müügitulu 844 eurot on selles loos visuaalselt ja sisuliselt väga tugev number.
See number on nii väike, et ta tõmbab ise tähelepanu. Kui aruandes oleks müügitulu olnud näiteks 180 000 eurot, ei tekiks tavalugejal sama küsimust. Ta võiks eeldada, et korteri müük on mingil viisil nähtav. Aga kui müügitulu on 844 eurot, tekib loomulikult kontrast.
Korter on suur vara. 844 eurot on väike müügitulu.
Need kaks asja võivad raamatupidamislikult olla täiesti seletatavad. Aga just sellepärast peabki selgitus olema nähtav.
Kui müügitulu ei ole õige koht, kust korteri müüki otsida, siis tuleb öelda, kust seda otsida. Kui korteri müügihind kajastus muul real, tuleb näidata, millisel. Kui tehingu mõju oli bilansis, tuleb selgitada, kuidas. Kui tegemist oli kahjumi või kasumiga põhivara müügist, tuleb see arusaadavaks teha.
Läbipaistvus ei tähenda, et kõik peab olema lihtsustatud. Läbipaistvus tähendab, et keeruline asi tehakse mõistlikult arusaadavaks.
Avaliku rolliga inimese ettevõtted ei saa peituda tehnilise keerukuse taha
Signe Viimsalu puhul ei ole küsimus ainult ühes korteris. Küsimus on standardis.
Kui inimene on avalikus vaates seotud puhta ärikeskkonna, ettevõtjate vastutuse või maksejõuetuse teemadega, siis tema enda ettevõtete aruandlus peab olema eriti hästi loetav. Mitte ainult seaduslik, vaid ka läbipaistev.
See ei ole ebaõiglane nõue. See on avaliku usalduse hind.
Kui ametlik süsteem võib küsida ettevõtjalt: “Miks teie aruanne ei anna piisavalt selget pilti?”, siis võib avalikkus küsida sama küsimust ka avaliku rolliga inimese enda ettevõtte kohta.
Kui tavalisel ettevõtjal peab raamatupidamine korras olema, siis peaks kontrollija enda ettevõtlus olema eeskujulikult korras. Kui tavaliselt ettevõtjalt nõutakse aruandlust, siis ei tohiks avaliku rolliga inimese ettevõtte aruandes olla kinnisvaratehinguid, mille mõistmiseks peab tavalugeja hakkama tegema detektiivitööd.
See ei tähenda, et iga küsimus oleks süüdistus. Vastupidi. Hea küsimus aitabki selgust luua.
Kui kõik on korras, siis on kõige lihtsam vastus: siin on tehing, siin on hind, siin on aruandekajastus, siin on seotud isiku tehingu selgitus, siin on põhjus, miks müügitulu number ei näita kogu kinnisvaratehingut.
Selline vastus oleks palju tugevam kui vaikus.
Müügitulu ei pruugi tõendada probleemi, aga ta tõendab küsimuse vajalikkust
Selle loo puhul peab olema täpne. Ainuüksi 844 euro suurune müügitulu ei tõenda, et korter oleks müüdud 844 euro eest. Samuti ei tõenda see automaatselt, et aruanne oleks vale.
See on väga oluline.
Majandusaasta aruande müügitulu on ainult üks number. Kinnisvara müük võib kajastuda teistsugusel real. Kui vara oli põhivara, võib kajastuda müügi tulem. Kui vara oli kinnisvarainvesteering, võib käsitlus erineda. Bilansis võivad toimuda muutused, mida tavalugeja ei oska kohe seostada konkreetse korteriga.
Aga just see ongi põhjus, miks küsimus on õigustatud.
Kui avalikust aruandest ei ole tavalugejale arusaadav, kuidas korteri müük juhatuse liikmele kajastus, siis ei ole tavalugeja rumal. Aruanne ei ole piisavalt selge.
Aruanne ei pea olema romaan. Aga oluline seotud isiku kinnisvaratehing peaks olema leitav ja mõistetav.
Kui see on leitav, siis tuleb sellele viidata.
Kui see ei ole leitav, siis tuleb küsida, miks.
Mis oleks selge vastus?
Selge vastus sellele loole ei peaks olema emotsionaalne. See peaks olema dokumentaalne.
OÜ Stush korteritehingu puhul oleks vaja teada väga lihtsaid asju.
Mis oli Tallinna tn 14, Kuressaare korteri müügihind?
Kas ostja oli juhatuse liige või muu seotud isik?
Kui ostja oli seotud isik, kas tehing toimus turutingimustel?
Kuidas hind määrati?
Kuidas korteri müük kajastus OÜ Stush 2016. aasta majandusaasta aruandes?
Kas tehing kajastus müügitulus, muu ärituluna, põhivara müügi kasumi või kahjumina, bilansimuutusena või aruande lisas?
Kas aruandes on seotud isiku tehing piisavalt selgelt kirjeldatud?
Need küsimused ei ole keerulised. Need ei nõua poliitilist tõlgendust. Need nõuavad dokumente ja selgitust.
Kui tehing oli korrektne, siis peaks vastamine olema lihtne. Kui tehing oli turutingimustel, siis peaks vastamine olema lihtne. Kui raamatupidamine oli korrektne, siis peaks vastamine olema lihtne.
Kui lihtsaid vastuseid ei anta, siis muutub lihtne küsimus suuremaks usaldusküsimuseks.
Miks tavalugeja reaktsioon on mõistetav?
Tavaline inimene ei mõtle raamatupidamisest nagu spetsialist. Ta mõtleb loogiliselt.
Kui ettevõte müüb korteri, siis võiks see aruandes näha olla.
Kui ettevõte müüb korteri juhatuse liikmele, siis võiks see eriti selgelt näha olla.
Kui samal aastal on müügitulu 844 eurot, siis tekib küsimus, kuhu korteri müük jäi.
See reaktsioon ei ole rumalus. See on normaalne usaldusreaktsioon. Inimene tajub, et suur vara ja väike nähtav number ei sobitu intuitiivselt kokku.
Raamatupidaja võib seejärel selgitada, miks müügitulu ei ole õige rida. See võib olla täiesti korrektne selgitus. Aga sel juhul peakski see selgitus olema avalikus aruandluses piisavalt arusaadav.
Avaliku usalduse jaoks ei ole oluline ainult see, kas asi on tehniliselt korrektne. Oluline on ka see, kas asi on nähtavalt korrektne.
Kui avalikkus peab ise oletama, siis tekivad kahtlused. Kui avalikkusele selgitatakse, siis kahtlused vähenevad.
Satiiriline kokkuvõte: korter, mis jättis aruandesse 844-eurose varju
Satiiriliselt vaadates on OÜ Stush ja Kuressaare korteri lugu peaaegu liiga täiuslik.
On ettevõte.
On korter Kuressaares.
On väidetav müük juhatuse liikmele.
On 2016. aasta majandusaasta aruanne.
On müügitulu 844 eurot.
Ja on tavalugeja, kes vaatab seda kõike ning küsib: kas korter läks aruandest mööda kikivarvul?
Võib-olla ei läinud. Võib-olla on kõik õigesti kajastatud. Võib-olla elab see korter aruandes täiesti korrektselt mõnes raamatupidamislikus reas, mille nime tavainimene ei tea. Võib-olla on tegemist täiesti seletatava põhivara müügiga. Võib-olla on vastus lihtne.
Aga siis tuleb see vastus anda.
Sest kinnisvara ei peaks olema majandusaasta aruande kummitus. Eriti mitte siis, kui ta liigub ettevõttest juhatuse liikmele.
Kokkuvõte: seotud isiku korteritehing ei pea olema skandaal, aga ta peab olema selge
OÜ Stush ja Kuressaare korteri küsimus on oluline just seetõttu, et see on konkreetne. See ei vaja keerulist teooriat. See ei nõua suurt poliitilist raamistikku. See nõuab lihtsat vastust.
Kuidas kajastus OÜ Stush 2016. aasta aruandes korteri müük juhatuse liikmele?
Kui müügitulu 844 eurot ei näita selle tehingu tegelikku majanduslikku sisu, siis milline aruandekoht seda näitab?
Kui tehing oli seotud isiku tehing, siis kas see oli aruandes piisavalt selgelt esitatud?
Kui hind oli turutingimustel, siis kuidas seda kontrolliti?
Kui kõik oli korrektne, siis peaks neid küsimusi olema lihtne selgitada.
See lugu ei ütle, et OÜ Stush või Signe Viimsalu oleks tingimata midagi valesti teinud. See ütleb midagi täpsemat ja õiglasemat: kui ettevõte müüb korteri juhatuse liikmele ning sama aasta aruandes paistab müügitulu 844 eurot, siis on avalikkusel õigus küsida, kuidas see tehing tegelikult kajastus.
Puhas ärikeskkond ei tähenda ainult seda, et teised ettevõtjad peavad oma aruandeid selgitama.
Puhas ärikeskkond tähendab ka seda, et avaliku rolliga inimeste enda ettevõtete aruanded kannatavad sama kontrolli.
Ja selles mõttes on OÜ Stush Kuressaare korteri 844 euro küsimus lihtne läbipaistvuse test.
Mitte rohkem.
Aga kindlasti mitte vähem.
Kommentaare: 0